Katusekalle näitab, kui järsk katus on. Soomes väljendatakse seda kõige sagedamini suhtarvuna, näiteks 1:3, mis tähendab, et katus tõuseb ühe meetri kolme meetri horisontaalse vahemaa kohta. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ka kraade — 1:3 vastab umbes 18 kraadile. Katusekalle on katuse projekteerimise põhilähtepunkt, mis mõjutab materjalivalikuid, konstruktsioonilahendusi ja katuse toimimist. Soomes varieeruvad katusekaldad lamekatuse peaaegu nullkaldest järskude viil-katuste üle 45-kraadise nurgani. Kalde valik sõltub ehituse tüübist, arhitektuurilistest eesmärkidest, kohalikest planeeringumäärustest ja valitud katusekattematerjalist. Liiga lauge katus ei juhi vett piisavalt kiiresti ära ja liiga järsk katus suurendab ehituskulusid ja tuulekoormusi. Igal katusekattematerjali l on tootja määratud minimaalse kalle, millest järsema katuse puhul materjali tohib kasutada. See on ohutuse ja garantii küsimus — liiga lauge katuse korral jääb vesi kattematerjali pinnale seisma ja lekkimise oht kasvab märkimisväärselt.
Kaldemärgistused ja nende tõlgendamine
Katusekalle märgitakse Soome ehitusjoonistel suhtarvuna, kus esimene arv on vertikaalne tõus ja teine horisontaalne vahemaa. Näiteks 1:1,5 tähistab väga järsku katust (umbes 34 kraadi) ja 1:10 väga laugat katust (umbes 6 kraadi). Mida väiksem on teine arv, seda järsem on katus.
Kraadides väljendatuna on levinuimad katusekaldad: lamekatus 0–5°, lauge katus 5–15°, keskmise kaldega katus 15–30° ja järsk katus üle 30°. Eramajades on tüüpilisim kalle 1:2,5–1:3 (umbes 18–22 kraadi), mis on hea kompromiss välimuse, lumekoormusejuhtimise ja materjalivaliku osas.
Planeeringumäärused võivad katusekallet piirkonniti piirata. Näiteks traditsioonilistel elamualadel võidakse nõuda järsku viilkatust, samas kui kaasaegses linnaehituses on lamekatused levinud. Ehitusloa etapis tuleb veenduda, et kavandatud kalle vastab planeeringu nõuetele.
Katusekattematerjali minimaalsed kalded
Igal katusekattematerjali l on minimaalse kalle, millest allapoole jäädes kaotab garantii kehtivuse ja lekkimise oht kasvab. Profiilplekk-katus nõuab üldjuhul vähemalt 1:7 (umbes 8°) kallet, kuid tootjaspetsiifilised nõuded varieeruvad. Faltskatus sobib laugematele katustele — isegi kuni 1:10 (umbes 6°) kaldeni.
Betoonikatusekivi nõuab vähemalt 1:4 (umbes 14°) ja savikatusekivi vähemalt 1:3 (umbes 18°) kallet. Kivi paigaldamine laugema kalde puhul nõuab lisatoiminguid, nagu tihe laudistus ja bituumenrullmaterjal aluskatete lisaks. Rullmaterjal-kate ja bituumensindlikatted sobivad laugetele katustele alates 1:5 (umbes 11°) kaldest.
Liiga lauge katuse puhul vesi ei voola piisavalt ja tuul võib suruda vett tihendusõmbluste taha. Lisaks koguneb lumekoormus lauge katuse peale rohkem, sest lumi ei libise raskusjõu mõjul maha. Projekteerimise etapis on oluline veenduda, et valitud katusekattematerjal vastab kaldenõudele ka tolerantside ja konstruktsiooni painumiste järel.
Kalde mõju katuse toimimisele
Katusekalle mõjutab otseselt vee ja lume käitumist. Järsu katuse puhul voolab vihmavesi kiiresti minema ega jõua tihendusõmblustesse tungida. Lumi libiseb iseenesest või väikese abiga maha, mis vähendab lumekoor must konstruktsioonidele. Teisest küljest on järsk katus tuulele suurem pind ja nõuab tugevamaid kinnitusi.
Lauge katuse puhul on vee voolukiirus aeglasem ja vesi võib jääda profiili põhja seisma. Jäätumis-sulamistsüklid on laugete katuste jaoks eriti koormavad, sest jää võib moodustada tammid, mis suruvad vett tihendusõmbluste taha. Seetõttu nõuavad lauged katused tihedamaid katteid ja hoolsaamat tihendamist.
Lumekoormuse seisukohalt on kriitiline kaldepiir umbes 1:2 (umbes 27 kraadi) — sellest järsematel katustel hakkab lumi iseenesest maha libisema. Seda tuleb arvestada lumetõkete projekteerimisel ja dimensioneerimisel. Teisest küljest võib lumetõkete puudumine järsul katusel tekitada ohuolukorra, kui suured lumemassi langevad kontrollimutult.
Seotud terminid
Sisu üle vaadatud ja kinnitatud
Uuendatud: aprill 2026
